Tartu Rattaralli ja teine kolmapäevak

Download PDF

28-l mail sain oma rattaspordi ajalukku uue sissekande – Tartu rattaralli eduka läbimise.  Distantsiks siis 135km Lõuna-eesti teedel. Kunagi varem polnud ma nii pikka distantsi läbinud – senine rekord oli eelmise aasta Tartu rattamaratoni 89km. Aga kuna tegu oli ikkagi maanteesõiduga siis uskusin et suudan selle ika läbida. Miinimum eesmärgiks seadsin endale 5 tunni alistamise. Ilm oli valdavalt päikesepaisteline, vaid korraks saime vihma ja üldiselt oli mõnus päev.  Sõidust aga niipalju, et esimene tund oli väga hea ja mõnus, siis aga hakkas parem puus valu tegema ja kerge krambioht tekkima. Kuna rattatreeningud oli viimased 40 päeva suht kesised olnud (Prantsusmaa reis ja köögiremont) siis otsustasin veidi hoogu maha võtta ja enesetunnet jälgides oma sõit sõita. Sellegipoolest üritasin iga järgmise taganttuleva grupiga niipalju kui võimalik kaasa sõita. Korraks tegin ka soolosõitu pannes ühest grupist minema aga mingi aja pärast pani see grupp must rongina mööda – aga eks nii need kogemused tulevadki. Joogi ja söögi/energia tarbimisega sain enam/vähem hakkama – üks geel oleks võinud rohkem kaasas olla ja viimases toidu/joogipunktis oleks pidanud pudeli täitma aga üldiset läks hästi ja päris energiavõlga ei jäänud ja krambid suutsin kas eemal hoida. Kokkuvõttes saavutasin 1216 koha ajaga 4 tundi 24 minutit ja 47 sekundit. Keskmiseks kiiruseks 30,5km/h . Eesmärgiga sain kenasti ja varuga hakkama.

31-l mail sai aga purjetatud teine kolmapäevak.  Ilmaga jälle ei vedanud sest päev läbi oli sadanud – õnneks stardiajaks vihm vaibus aga kuna tuul oli üsna vali (6-10m/s puhangud ka tugevamad) siis ei olnud ma päris kindel kas ma ka sõidu lõpuni sõidan. Startisin jälle teistest 4 minutit varem ja stardiga probleeme polnud –  kiirus muudkui kasvas kuna esimene ots oli tagantuules. Puhus loodetuul mis lainet kalda all väga üles ei aja aga mida kaugemale jõudsime seda suuremaks lained ja kiirus läksid. Otsustasin siiski mitte varem tagasi keerata. Tagasipöörde märgis ehk Abruka teljepoi juures olid lained juba päris suured ja sealt hakkas pikk ja vesine vastutuuleots finišisse. Lõpuks olin järjekordselt päris krõnksuks külmunud. sellise pikka krüssuga mu šansid heale kohale muidugi luhtusid aga kokkuvõttes suutsin ühte jahti ikkagi edestada ja saavutasin 7-da koha..

Nüüd on aga aeg juba sealmaal et kolmapäeval läheb 26päevaseks võistlusturneeks – 2 võistlust Kielis saksamaal ja üks Sneek´is Hollandis. Kuidas mul läheb sellest siis üritan ikka siinsamas teada anda.